Vaskvitriol (Vasksulfaat)

VASKSULFAAT (Cu2SO4 - Vaskvitriol).
Reagent EC nr. 231-847-6 CAS nr. 7758-99-8.
Käitlemisel täita ohutusnõudeid. Enne kasutamist tutvuda kasutusjuhendiga.
Keelatud on kasutada mitte kasutusjuhendi järgi.
R22 Kahjulik allaneelamisel
R36/38 Ärritab silmi ja nahka
R50/53 Väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet
S2 Hoida lastele kättesaamatus kohas
S22 Väätida tolmu sissehingamist
560 Kemikaal ja tema pakend kõrvaldada kui ohtlikud jäätmed
561 Vältida kemikaali sattumist keskkonda. Tutvuda erinõuetega/ohutuskaardiga.

VASKSULFAADI KASUTAMISJUHEND
100 g vasksulfaati lahustada 10 L leiges vees. Mitte kasutada vasksulfaadi lahustamiseks metallanumat ega metalllusikat.
Säilivusaeg: ei ole piiritletud.

Vasksulfaat – puuvilja ja marjakultuuride, dekoratiivtaimede ja põõsaste pritsimiseks mõeldud preparaat, kasutatakse kärntõve, puuviljamädaniku, antraknoosi jt haiguste tõrjeks, samuti viljapuude tüvehaavade desinfitseerimiseks.
Toimeaine: vasksulfaat, 980 g/kg, vees lahustuv pulber.

Kasutamine:
* Kultuurid: õunapuu, pirnipuu, aiva.
  Kahjustajad: kärntõbi, lehelaiktõved, puuviljamädanik.
  Preparaadi kulu: 100 g 10 l vee kohta.
  Töölahuse kulu: varakevadisel pritsimisel enne pungade puhkemist – 2-5 l puu kohta.
* Kultuurid: aprikoos, virsik, ploom, maguskirss, hapukirss.
  Kahjustajad: lehepõletik (klasterosporoos) kokkomükoos ja teised lehe laiktõved, puuviljamädanik, lehe keerdumine.
  Preparaadi kulu: 50-100 g 10 l veele.
  Töölahuse kulu: varakevadisel pritsimisel enne pungade puhkemist – 2-5 l puu kohta.
* Kultuurid: karusmari, sõstrad.
  Kahjustajad: antraknoos, septorioos jt lehehaigused.
  Preparaadi kulu: 50-100 g 10 l veele.
  Töölahuse kulu: varakevadisel pritsimisel enne pungade puhkemist – kuni 1,5 l põõsa kohta.

Vasksulfaadi kasutamine putukkahjurite ja taimehaiguste vastu (antraknoos, septorioos, lehelaiksus, mädanikud):

1.      Enne pungade puhkemist varakevadine pritsimine seenhaiguste vastu: kärntõbi, must vähk, puuviljamädanik, tsütosporoos (tüvepõletik), septosporoos, lehe pruunlaiksus, antraknoos, ploomi kott-tõbi, kirsipuude haigused, virsiku lehekeerdumine. Kulu: 100 g 10 l vee kohta.
2.      Desinfitseerimiseks: hoida istikute  juuri  3 minutit lahuses ja seejärel uhta puhta veega üle – karusmarju ja sõstraid töödelda baktervähi vastu, vaarikaistikuid antraknoosi, maasikavõsusid ameerika jahukaste  vastu, jahukaste vastu karusmarja maapealset osa, sõstraid (peale haigete kohtade eemaldamist) ameerika jahukaste vastu. Kulu: 100 g 10 l vee kohta.
3.      Mulla desinfitseerimine kastmise teel haiguste vastu nagu: kapsa ja tomati tõusmepõletik, tomati ruuge- ja valgemädanik, närbumistõbi ja koltumine kapsal, redisel, naeril, kaalikal. Kulu: 5 g 10 l vee kohta.
4.      Viljapuude tüvehaavade raviks valmistatakse lahus arvestusega 100 g preparaati 10 l vee kohta. Juure baktervähi vastu viljapuudel ja roosidel kasutatakse taimede juurte leotamist (pärast võsude eemaldamist) 2-3 minutit 1% lahuses ja seejärel uhta puhta veega .
5.      Pritsimine enne mahapanekut: kartulimugulad lehemädaniku vastu. Kulu: 2 g 10 l vee kohta.
6.      Pritsimine vegetatsiooniperioodil: tomati ja kartuli lehemädanik. Kulu: 20 g 10 l vee kohta.

Vasksulfaadi kasutamine väetisena: 1 kord 5-6 aasta tagant varakevadel või sügisel (kulu 1g m2 kohta). Enne kasutamist peenestada hoolikalt ja segada mullaga. Juureväliseks väetamiseks on annus 1-2 g 10 l vee kohta (1 tl on 5-6 g).

Vasksulfaadi kasutamine "Bordoo vedeliku" valmistamiseks.
Bordoo vedelikku kasutatakse üle 100 aasta kui ühte efektiivsematt preparaati viljapuude kahjustajate tõrjel. Kõige parem on töödelda puid ja põõsaid enne pungade puhkemist. Bordoo segu sobib suurepäraselt ka lilledele, kuna tema põhiomadus on seenhaiguste tõrje.
Valmistamine: segu valmistatakse klaas- või plastnõus (metallnõusid tuleb kindlasti vältida !)
Alguses lahustatakse vasksulfaat – 100 g väheses koguses soojas vees, seejärel lahustatakse saadud lahus vees 5 liitrini. Analoogiliselt toimitakse ka lubjaga: 100 g lupja lahustakse väheses vees, seejärel lisatakse vett kuni 5 liitrini. Saadud segu kurnatakse. Siis on otsustav moment: lubjalahus lisatakse tasapisi vasksulfaadi lahusele segu pidevalt segades. Kui kõik on tehtud õieti, siis saadud segu peab tulema taevasinist värvi.
Bordoo segu ei saa säilitada, vaid see tuleb tarvitada ära kohe peale valmistamist.
Oluline moment: saadud segu peab olema neutraalse või leeliselise reaktsiooniga. Seda saab kindlaks määrata käepäraste vahenditega, nt raudnaelaga. Laske nael lahusesse, kui 3 minuti jooksul moodustub sellele punane kirme, siis on teie lahus happelise reaktsiooniga ning tuleb lisada veel lubjalahust (korralikult segades).
Alternatiiv – "Burgundia vedelik" …
Kui ei ole kustutatud lupja, aga leidub tavalist söögisoodat (naatriumkarbonaat), siis saab teha burgundia vedelikku. See variant tekkis hiljem kui bordoo segu, sest söögisooda sai Euroopas tuntuks hiljem.

Ettevaatusabinõud: töötades jälgida ohutusnõudeid ja isikliku hügieeni reegleid, kasutage kindaid, prille, respiraatorit või vati –marlimaski. Pärast tööd pesta seebiga  hoolikalt käsi ja nägu, loputada suud. Peavalu ilmnemisel, kui tunnete suus ebameeldivat maitset, oksendate jms, tuleb koheselt pöörduda arstile !